Saatkond ja registreerimine

Oli esimene koht, kuhu Moskvas sattusime, sest saime „saatkonna-omadega“ Šermentjevost linna. Pärisime teadjatelt rohkem selle nõmeda registreerimisnõude kohta – kindel nõuanne oli, et tehke ära, seda jama, mis registreerimise puudumisest tulla võib, pole vaja. Ukse vahelt paistis suursaaadik Marina, tõsine ja väärikas.

Paar päeva hiljem maksimegi ühel õhtul hostelis 500 rubla näkku ja saime järgmisel hommikul kõverate lõikeäärtega paljundatud lipakad. Õnneks siiski kordagi vaja ei läinud.