Platskaart

Ma polnud varem sellisega sõitnud ja väga tore oli.

Eriti tore oli Moskvast lõpuks külmast jaamahoonest sooja vagunisse saada. Kurski vaksali kohta, kus me 3 öiset tundi pärast metroo sulgemist ja enne rongi väljumist veetsime, ütles Slava, et see on koht, kus on kõige rohkem kodutuid, aga see on okei, sest seal on kõige rohkem miilitsat ka. Ei kõlanud väga toredalt kumbki variant. Aga lõppkokkuvõttes oli sedasi, et pileti ettenäitamisel lasti ootesaali, kus polnud kumbagi ja sai telekast NTVst mingit vana filmi vaadata. Inimesed magasid ja jube külm oli. Aitasin ühel vanal kasukas mehel automaadist teed osta, algul väites, et ainult müntide eest saab, pärast tuli välja, et paberi eest saab ka.

Meil oli väga tore ja südamlik vangunisaatja. Rong tuli Novosibirskist ja oli puupüsti täis magavaid Vene inimesi. Moskvast oli kurb ära sõita, vaatasin teki alt veel pikalt , kuidas toss, tehased ja Ostankino mööda libisevad.

Hommikul tõi Kusta kuskilt 15 rubla eest teed ja sai veel tunnikese Loode-Venemaad imetleda. Uusi kirikuid on palju, pani Kusta tähele. Ma mõtlen, et kolhoosikeskuste värk – hrustshovkad ja laudad püsti, tulid paarikümne aasta pärast ka kirikud.

Moskva-Jakutski raamatu leidsin raamatute üleujutuse käigus. Päris naljakas lugemine, saab palju igikeltsast ja sellele ehitamise tehnoloogiatest teada. Pärast oli kohe, millest Mishaga rääkida.